Monika Haukan\u00f5mm-<\/p>\n
Eestis moodustavad puudega inimesed, kellele on m\u00e4\u00e4ratud puude raskusaste, rahvastikust 2011. aasta alguse seisuga 9,6% ehk 128 087 inimest sisaldava heterogeense grupi:<\/p>\n
\u2022 neist 59% on naised, 41% mehed;<\/p>\n
\u2022 vanaduspensioniealisi (v\u00e4hemalt 65aastaseid) on 53%, t\u00f6\u00f6ealisi (16\u201364aastased) 41%, lapsi (0\u201315aastased) 6%.[1]<\/span><\/a><\/p>\n Puudega inimesed moodustavad Eestis m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suure elanikkonna grupi, millest omakorda on tingitud vajadus astuda olulisi samme puudega inimeste \u00f5iguste kaitse edendamiseks ja v\u00f5rdsete tingimuste loomiseks. Eeltoodust l\u00e4htuvalt s\u00fcveneb vajadus puudega inimeste \u00f5iguste kaitse j\u00e4rele k\u00f5igil tasanditel, nii riiklikul, kohaliku omavalitsuse, indiviidi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Tasapisi on Eestis muutumas suhtumine puudega inimesse, enam ei keskenduta eeldatavale inimese \u201eveale\u201c ning vaegust ei vaadata kui puudulikkust v\u00f5i haigust. Vastupidi, puuet tuleb vaadelda kui \u201e\u00fchiskonna patoloogiat\u201c ehk \u00fchiskond ise ei ole suuteline puudega inimesi kaasama ja inimese individuaalseid erisusi arvesse v\u00f5tma. Puuetega inimeste igak\u00fclgseks kaasamiseks \u00fchiskonnaellu on vaja panustada k\u00f5igil tasanditel horisontaalselt. Oluline on anda \u00fchiskonnas selge s\u00f5num, et puudega inimestel on samav\u00e4\u00e4rsed \u00f5igused kui k\u00f5igil teistel ning need \u00f5igused peavad olema kaitstud, ja seda mitte ainult s\u00f5nades, vaid igap\u00e4evaelu reaalsuses.<\/p>\n 1. Poliitiline ja institutsionaalne areng<\/b><\/p>\n Puuetega inimeste \u00f5iguste kaitses on 2011. aastal astutud \u00fcks suur samm, mida on ette valmistatud neli aastat. 13. detsembril 2006. aastal v\u00f5eti \u00dcRO Peaassamblees vastu puuetega inimeste \u00f5iguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll<\/span><\/a>, mis avati allkirjastamiseks 30. m\u00e4rtsil 2007. aastal. Konventsiooni<\/span><\/a> eesm\u00e4rgiks on edendada, kaitsta ja tagada k\u00f5igi inim\u00f5iguste ja p\u00f5hivabaduste t\u00e4ielikku ja v\u00f5rdset teostamist k\u00f5igi puuetega inimeste poolt\u00a0 ning edendada lugupidamist nende loomup\u00e4rase v\u00e4\u00e4rikuse suhtes.<\/p>\n Konventsiooni ratifitseerimist Eesti riigi poolt on oodatud alates hetkest, kui Vabariigi President selle 2007. aasta 25. septembril allkirjastas. Konventsiooni saab pidada puuetega inimeste \u00f5iguste kaitse seisukohalt oluliseks rahvusvaheliseks lepinguks, mille alusel on riik kohustatud rakendama ja tutvustama meetmeid, edendamaks puudega inimeste \u00f5igusi ilma diskrimineerimiseta. Meetmed h\u00f5lmavad vajadusel diskrimineerimisvastaste \u00f5igusaktide vastuv\u00f5tmist, puudega inimesi diskrimineerivate \u00f5igusaktide ja praktikate k\u00f5rvaldamist, samuti puudega inimeste kaasamist uute poliitikate ja programmide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisse.<\/p>\n 2011. aasta 29. detsembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks konventsiooni ja fakultatiivprotokolli ratifitseerimise seaduse eeln\u00f5u ning esitas selle arutamiseks Riigikogule. Seletuskirja kohaselt \u00a0hakatakse 2012. aastal v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama puudega inimeste \u00f5iguste ja iseseisva toimetuleku parandamise riiklikku \u00f5iguste kaitse strateegiat ja selle iga-aastaseid tegevuskavasid. Strateegia v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel t\u00e4psustatakse prioriteetsed suunad ning koostatakse vajalikud eelarved konkreetseteks aastateks. Taolist arengut saab pidada edasiminekuks, kuna riiklikul tasandil on toimunud suhtumise muutus puudetemaatikasse ja puuetega inimestesse. Sellegipoolest puudub puuetega inimeste elu reguleeriv arengudokument riiklikul tasandil. Sellest l\u00e4htuvalt tuleb sotsiaalseid, majanduslikke, poliitilisi ja keskkondlikke asjaolusid, mis tekitavad t\u00f5kkeid puudega inimeste t\u00e4ielikuks kaasamiseks, v\u00e4lja selgitada ja eemaldada. Puude vaatlemine inim\u00f5iguste vaatenurgast on riigi ja k\u00f5igi elualade seisukohast edasiminek, kuna puudega inimesi k\u00e4sitletakse \u00fcha v\u00e4hem heategevuse subjektina v\u00f5i teiste inimeste poolt vastuv\u00f5etavate otsuste objektina, vaid inimesena, kelle on k\u00f5ik \u00f5igused.<\/p>\n \u00d5igustep\u00f5hine l\u00e4henemine peab Eestis \u00fcha enam keskenduma inimese erip\u00e4radega arvestamisele ja toetamisele, luues tingimused t\u00e4ielikuks osalemiseks ka puuetega inimestele. \u00d5iguste kaitse ja edendamine ei t\u00e4henda ainult neile (sotsiaal)teenuste osutamist, vaid laiemate meetmete tarvituselev\u00f5ttu, et muuta halvustavat ja marginaliseerivat suhtumist ning tavasid puuetega inimeste suhtes. Eesti seadusandlik keskkond on puuetega inimeste valdkonnas koosk\u00f5las konventsioonis s\u00e4testatuga, seega ei ole meil suuri seadusandlikke probleeme puuetega inimeste t\u00e4ie\u00f5iguslikul kaasamisel. K\u00fcll on Eestis kitsaskohti siseriiklike seaduste ellurakendamise ning j\u00e4relevalvega, mis v\u00f5imaldab olukordi, kus puudega inimesed kogevad takistusi ja raskusi igap\u00e4evaeluga toime tulekul.<\/p>\n 2011. aastal valmis ka \u201eLaste ja perede arengukava 2011\u20132020\u201c. K\u00e4sitletud on laste, sh puudega laste \u00f5iguste kaitset. Eraldi on arengukavas v\u00e4lja toodud ka ainult puudega lastele suunatud tegevused, mis aitavad rahuldada puudega laste ja nende perede erivajadusi, n\u00e4iteks k\u00f5igile suunatud teenuste parema k\u00e4ttesaadavuse tagamine puudega lastele tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalvaldkonnas (mh varajase m\u00e4rkamise ja n\u00f5ustamisteenuste s\u00fcsteemi korrastamine, vanemate oskuste ja teadmiste t\u00f5stmine, spetsialistide koolitamine jm).<\/p>\n 2. Seadusandlik areng<\/b><\/p>\n Puuetega inimeste valdkonnas olulisi seadusandlikke muudatusi 2011. aastal ei toimunud, k\u00fcll aga tehti mitmeid v\u00e4iksemaid \u00a0parandusi.<\/p>\n 2011. aasta l\u00f5pus valmisid Sotsiaalministeeriumis eesti- ja venekeelsed soovituslikud sotsiaalhoolekandeteenuste juhised<\/span><\/a> (kokku 12 teenusejuhist). Juhiste eesm\u00e4rk on kirjeldada soovituslikke n\u00f5udeid, millest teenuste osutamisel l\u00e4htuda. Juhised v\u00f5imaldavad teenuseosutajatel ja tarbijatel v\u00f5i nende l\u00e4hedastel m\u00f5ista teenuse sisu, kujundada ja hinnata ootuseid teenusele ning teada oma \u00f5igusi ja v\u00f5imalusi teenuse kasutamisel. Kohalikud omavalitsused saavad juhistest l\u00e4htuda teenuse osutamisel v\u00f5i teenuse delegeerimisel era v\u00f5i kolmandale sektorile. Juhised on vajalikud teenuse tarbijatele v\u00f5i nende l\u00e4hedastele, et m\u00f5ista teenuse sisu, kujundada ootusi teenusele ning teada oma \u00f5igusi ja v\u00f5imalusi teenuse taotlemise, teenusele suunamise ja teenuse osutamise protsessis. Kuna klient on n\u00f5rgemas positsioonis ning vajab abi oma p\u00f5hi\u00f5iguste tagamiseks, on avaliku sektori kohustus ja roll tagada kliendile teenuse vastamine v\u00e4hemalt miinimumtasandil. Kui n\u00f5uded j\u00e4\u00e4vad reguleerimata<\/span><\/a>, on risk, et klient ei saa oma vajadustele vastavat teenust ja abi. Kahjuks ei suudetud teenuste juhiseid seadustada sotsiaalhoolekandeseaduses partnerite vastuseisu t\u00f5ttu, mille tagaj\u00e4rjel reaalne kasu teenuse tarbijatele v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da piiratuks ning s\u00f5ltuda teenuseosutaja tahtest.<\/p>\n 16. veebruaril 2011 v\u00f5ttis Euroopa Parlament vastu m\u00e4\u00e4ruse nr 181\/2011, mis k\u00e4sitleb bussis\u00f5itjate \u00f5igusi. M\u00e4\u00e4rus kohaldub Eestis alates 2013. aasta 1. m\u00e4rtsist. M\u00e4\u00e4ruse kohaselt peaks bussiveoteenuste kasutamine olema puudega ja piiratud liikumisv\u00f5imega isikutel v\u00f5imalik nii nagu teistel isikutel, s\u00f5ltumata sellest, kas piiratud liikumisv\u00f5ime on p\u00f5hjustanud puue, vanus v\u00f5i muu tegur.<\/p>\n 1. juulil 2011. aastal j\u00f5ustunud liiklusseadusega on kehtestatud erin\u00f5uded n\u00e4gemis- ja liikumispuudega inimestele, sh ratastooliga ja n\u00e4gemispuudega inimeste liikumisele k\u00f5nniteedel, ning liikumispuudega juhi ja liikumispuudega v\u00f5i pimedat inimest teenindava s\u00f5iduki juhi eri\u00f5igused (parkimisele, parklakohtadele, peatumisele keelum\u00e4rgi m\u00f5jupiirkonnas). Samal ajal hakkas kehtima liiklusseaduse alusel vastu v\u00f5etud sotsiaalministri m\u00e4\u00e4rus nr 90 \u201eLiikumispuudega v\u00f5i pimedat inimest teenindava s\u00f5iduki parkimiskaardi vorm ja v\u00e4ljaandmise tingimused\u201d.<\/p>\n Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. aasta m\u00e4\u00e4rus nr 1 \u201eP\u00f5hikooli riiklik \u00f5ppekava\u201c ja Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. aasta m\u00e4\u00e4rus nr 2 \u201eG\u00fcmnaasiumi riiklik \u00f5ppekava\u201c k\u00e4sitlevad muuhulgas individuaalseid \u00f5ppekavu puudutavaid k\u00fcsimusi, nt on kehtestatud standardid intellektipuudega \u00f5pilastele, kes n\u00f5ustamiskomisjoni soovitusel ja vanema n\u00f5usolekul \u00f5pivad lihtsustatud, toimetuleku- v\u00f5i hooldus\u00f5ppes.<\/p>\n Puuetega inimeste jaoks omab suurt t\u00e4htsust v\u00f5rdse kohtlemise seadus (VKS), mille eesm\u00e4rgiks on tagada isikute, sh puudega isikute, kaitse diskrimineerimise eest. Samas ei saa VKSi paragrahviga 2 kuidagi rahul olla, sest puuetega inimeste \u00f5iguste kaitse on tagatud tunduvalt v\u00e4iksemas ulatuses kui rahvuse, rassi v\u00f5i nahav\u00e4rvuse tunnuse alusel. Paratamatult tekib tahtmine k\u00fcsida, kas puudega inimesi v\u00f5ib erinevalt eelpool nimetatutest diskrimineerida hariduses, sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuse, sealhulgas sotsiaaltoetuste saamisel ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme k\u00e4ttesaadavuse osas? P\u00f5hiseaduse paragrahv 12 \u00fctleb, et k\u00f5ik on seaduse ees v\u00f5rdsed ja et kedagi ei tohi diskrimineerida \u00fchelgi alusel, samas ei pruugi \u00fcldisest kaitsest piisata ning oma \u00f5iguste realiseerimiseks on puudega inimestel vaja t\u00e4iendavat seadusandlikku kaitset, millega r\u00f5hutatakse \u00f5igusi ning luuakse soodsamaid tingimusi ka l\u00e4bi \u201epositiivse\u201c diskrimineerimise.<\/p>\n 3. Statistika ja uuringud<\/b><\/p>\n Riik on kohustatud j\u00e4rjest enam koguma asjakohast teavet, kaasa arvatud statistilisi ja uuringuandmeid, mis v\u00f5imaldavad s\u00f5nastada ja ellu viia puuetega inimeste jaoks vajalikke poliitikaid. Viimastel aastatel on tehtud olulisi uuringuid, mis viitavad kitsaskohtadele, parandatud kogutavate statistiliste andmete k\u00e4ttesaadavust ning v\u00f5etud kasutusele uusi andmekogumise ja avaldamise kohti. Nt avaldab Statistikaamet avalikus andmebaasis n\u00e4itajaid kehtiva puude raskusastme, p\u00fcsiva t\u00f6\u00f6v\u00f5imekaotuse kui ka enesehinnangulisi arvamusi tervisest tingitud piirangute kohta, mis leitakse isiku ja leibkonnauuringutega kogutavatel andmetel.<\/p>\n 2010. aasta l\u00f5pus valmis Riigikontrolli aruanne \u201eRiigi tegevus puuetega inimeste ja t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuspension\u00e4ride toetamisel<\/span><\/a>\u201c.Riigikontroll hindas, kas puuetega inimeste ja t\u00f6\u00f6v\u00f5imetusega inimeste toetamise s\u00fcsteem on s\u00e4\u00e4stlik ja tagab selle, et toetatakse vaid neid inimesi, kelle puudest tulenevad lisakulud vajavad katmist v\u00f5i kes pole v\u00f5imelised endale elatist teenima. Riigikontroll leidis, et kehtiv puuetega inimeste ja t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuspension\u00e4ride toetamise s\u00fcsteem ei toimi m\u00f5istlikult \u2013 see ei taga, et abi oleks igak\u00fclgne ja j\u00f5uaks nendeni, kes seda tegelikult vajavad. Samas kulub puuetega inimeste toetusteks ja t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuspensionideks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid summasid. Leiti ka, et riik ei soodusta t\u00f6\u00f6v\u00f5ime kaotanud isikute naasmist t\u00f6\u00f6turule. Puuetega inimeste riiklikud toetused on laste ja eakate sihtgrupi osas p\u00fcsinud muutumatutena aastaid ega vasta enam kehtivale olukorrale ega tegelikele vajadustele.<\/p>\n Teema j\u00e4tkuks valmis 2011. aasta l\u00f5pus Poliitikauuringute Keskuse Praxise poolt l\u00e4bi viidud uuring \u201eEesti sotsiaalkindlustuss\u00fcsteemi j\u00e4tkusuutliku rahastamise v\u00f5imalused<\/span><\/a>\u201c, mille eesm\u00e4rgiks oli anda hinnang Eesti praeguse sotsiaalkindlustuss\u00fcsteemi j\u00e4tkusuutlikkuse kohta. Sotsiaalsete riskidena vaadeldi vanadust, t\u00f6\u00f6tust, haigestumist ning t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse riske. M\u00f5lema uuringu tulemusel j\u00f5uti j\u00e4reldusele, et kehtiv sotsiaalkindlustuss\u00fcsteem ei ole j\u00e4tkusuutlik ega taga inimeste tegeliku abivajaduse kaitsmist, millest tulenevalt ei ole tagatud inimeste \u00f5iguste kaitse.<\/p>\n 4. Head praktikad<\/b><\/p>\n Eesti Puuetega Inimeste Koda koos liikmesorganisatsioonidega on aastatega muutunud j\u00e4rjest t\u00f5siseltv\u00f5etavamaks partneriks riigile ja kohalikele omavalitsustele, millest annab tunnistust see, et puuetega inimeste jaoks olulised seadusandlikud aktid saadetakse kojale koosk\u00f5lastamiseks ning et on olemas soov esindusorganisatsioone kaasata ning nende arvamustega arvestada. 2011. aastal paranes kaasamine otsustusprotsessidesse, alates Riigikogust kuni kohalike omavalitsusteni.<\/p>\n Sotsiaalteenuste juhiste koostamisse kaasati puuetega inimeste organisatsioone, kohalikke omavalitsusi, nende esindusorganisatsioone ja teenuseosutajaid. Samuti toimus kaasamisseminar juhiste tutvustamiseks ja ettepanekute saamiseks.\u00a0<\/b><\/p>\n 5. Trendid aruande perioodil<\/b><\/p>\n Puuetega inimeste arv on \u00fcheksa aastaga t\u00f5usnud 38% v\u00f5rra, t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuspension\u00e4ride arv suisa 75%. Riigi kulutused puuetega inimeste sotsiaaltoetustele ja pensionitele kasvavad aastast aastasse, samas kui konkreetse inimese olukord tegelikult ei muutu, vaid pigem halveneb elukalliduse t\u00f5usu tulemusel.\u00a0 T\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse h\u00fcvitamise skeem on riigi tasandil ebaefektiivne ja killustunud, isikutele pakutakse ainult passiivseid meetmeid. T\u00f6\u00f6v\u00f5imetuss\u00fcsteem ei motiveeri t\u00f6\u00f6v\u00f5ime kaotanud inimesi t\u00f6\u00f6turule tagasi p\u00f6\u00f6rduma, kuna isikutele ei pakuta rehabiliteerivaid t\u00f6\u00f6- ja tervishoiuteenuseid, rehabilitatsioon on hiline ja v\u00e4hene ega ole seotud t\u00f6\u00f6v\u00f5imetusega. Pealegi hindab riik inimese t\u00f6\u00f6v\u00f5imetust, mitte aga v\u00f5imet teha muud t\u00f6\u00f6d v\u00f5i \u00f5ppida uut ametit. Seega ei v\u00e4lju t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse ja puuetega inimeste s\u00fcsteemi sisenenud inimesed suure t\u00f5en\u00e4osusega enam kunagi s\u00fcsteemist. Kord t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuks tunnistatud inimene on igavesti t\u00f6\u00f6v\u00f5imetu ning muutub j\u00e4rjest rohkem s\u00f5ltuvaks abimeetmetest, mis aga ei taga inimv\u00e4\u00e4rset elu. Lisaks ei ole riik t\u00f6\u00f6ealise rahvastiku t\u00f6\u00f6v\u00f5imelisuse tagamisel olnud j\u00e4rjekindel. Riik ei ole teinud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid samme t\u00f6\u00f6keskkonna turvalisemaks muutmisel. Sama olulist rolli m\u00e4ngivad puuetega inimeste toimetuleku tagamisel kohalikud omavalitsused, kelle p\u00e4devuses on pakkuda nii toetavaid teenuseid, toetusi kui ka t\u00e4iendavaid meetmeid.<\/p>\n Kokkuv\u00f5te<\/b><\/p>\n Puuetega inimeste \u00f5iguste kaitse on Eestis\u00a0 h\u00e4sti tagatud, kui vaadata \u00fcksnes \u00f5iguslikku tasandit, st meie \u00f5igusruum vastab rahvusvahelisele heakskiidetud tasandile. Samas ei saa olla rahul p\u00f5hiseaduse ja eriseaduste tasandil reguleeritud \u00f5iguste igap\u00e4evaellu rakendamisega. Kuigi puudega inimestel on \u00f5igus haridusele, sotsiaalteenustele, k\u00fcllaldasele elatustasemele ja sotsiaalsele kaitsele, t\u00f6\u00f6le ja tervishoiule, esineb igas valdkonnas puuduj\u00e4\u00e4ke, kus inimesed ei saa oma \u00f5igusi realiseerida samadel alustel teiste inimestega. N\u00e4iteks v\u00f5rreldes tavanoorega on pimeda\/kurdi\/liikumipuudega jt noore v\u00f5imalused omandada samav\u00e4\u00e4rne haridus raskendatud, sest vajatakse puudespetsiifilisi tugiteenuseid, kohandusi, teadmisi ja valmisolekut jpm. Samuti on eluliselt vajalikele sotsiaal- ja tervishoiuteenustele pikad j\u00e4rjekorrad, teenuste kvaliteet ja k\u00e4ttesaadavus k\u00f5ikuv, inimestel puudub informatsioon vajalike teenuste ja toetuste kohta, pakutav abi ei ole piisav jne. Selgub, et paljude \u00f5iguste realiseerumist takistab rahaliste vahendite piiratus nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil ning \u00a0puuduvad ka m\u00f5jutusvahendid \u00a0olukorra muutmiseks, sealhulgas puudub j\u00e4relevalve.<\/p>\n Eesti on v\u00e4ike riik, kus iga inimene on oluline, seega ka puudega inimene peab saama olulisemaks kui praegu. V\u00e4hendamaks riigi kulutusi pikemas perspektiivis ning suurendamaks puuetega inimeste iseseisvust, et puudega inimesest kui tarbijast saaks panustaja, on vajalik erivajaduse varajane m\u00e4rkamine, kiire ja vajadusep\u00f5hine reageerimine ning abimeetmete pakkumine, \u00fchiskonna teadlikkuse t\u00f5stmine ning suhtumise muutmine. Olukord on aastatega muutunud paremaks ning j\u00e4rjest rohkem puudega noori saab omandada head haridust, osaleda t\u00f6\u00f6turul, elada iseseisvalt ning liikuda vabalt t\u00e4navatel, kuid eksisteerib ridamisi takistusi, mis ei v\u00f5imalda igap\u00e4evaelus osalemist v\u00f5i teevad selle pingutust n\u00f5udvaks.<\/p>\n Puuetega inimeste aina kasvava arvu ning suurenevate kulutuste t\u00f5ttu ning konventsiooni ratifitseerimise ootuses on p\u00f5hjust olla kergelt optimistlik ning loota, et puuetega inimeste teema muutub Eestis prioriteediks ning teemat vaadatakse laialt, kaasates k\u00f5ik ministeeriumid oma p\u00e4devusvaldkondade piires, sest siiani puudub puudega inimeste \u00f5iguste tagamise plaan. Puuetega inimeste \u00f5igused on killustunud v\u00e4ga paljudesse seadustesse, tihti on need \u00fclds\u00f5nalised ja deklaratiivsed ega taga tegelikku kaitset. Puuetega inimeste \u00f5iguste tagamiseks ei piisa \u00fcldistest, k\u00f5igile inimestele suunatud meetmetest, sest tihti vajatakse erimeetmeid ja nn \u201epositiivset\u201c diskrimineerimist ehk soodustuste tegemist.<\/p>\n \u00a0Soovitused:<\/b><\/p>\n \u2022 vanaduspensioniealisi (v\u00e4hemalt 65aastaseid) on 53%, t\u00f6\u00f6ealisi (16\u201364aastased) 41%, lapsi (0\u201315aastased) 6%.[1]<\/span><\/a><\/p>\n Puudega inimesed moodustavad Eestis m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suure elanikkonna grupi, millest omakorda on tingitud vajadus astuda olulisi samme puudega inimeste \u00f5iguste kaitse edendamiseks ja v\u00f5rdsete tingimuste loomiseks. Eeltoodust l\u00e4htuvalt s\u00fcveneb vajadus puudega inimeste \u00f5iguste kaitse j\u00e4rele k\u00f5igil tasanditel, nii riiklikul, kohaliku omavalitsuse, indiviidi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Tasapisi on Eestis muutumas suhtumine puudega inimesse, enam ei keskenduta eeldatavale inimese \u201eveale\u201c ning vaegust ei vaadata kui puudulikkust v\u00f5i haigust. Vastupidi, puuet tuleb vaadelda kui \u201e\u00fchiskonna patoloogiat\u201c ehk \u00fchiskond ise ei ole suuteline puudega inimesi kaasama ja inimese individuaalseid erisusi arvesse v\u00f5tma. Puuetega inimeste igak\u00fclgseks kaasamiseks \u00fchiskonnaellu on vaja panustada k\u00f5igil tasanditel horisontaalselt. Oluline on anda \u00fchiskonnas selge s\u00f5num, et puudega inimestel on samav\u00e4\u00e4rsed \u00f5igused kui k\u00f5igil teistel ning need \u00f5igused peavad olema kaitstud, ja seda mitte ainult s\u00f5nades, vaid igap\u00e4evaelu reaalsuses.<\/p>\n 1. Poliitiline ja institutsionaalne areng<\/b><\/p>\n Puuetega inimeste \u00f5iguste kaitses on 2011. aastal astutud \u00fcks suur samm, mida on ette valmistatud neli aastat. 13. detsembril 2006. aastal v\u00f5eti \u00dcRO Peaassamblees vastu puuetega inimeste \u00f5iguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll<\/span><\/a>, mis avati allkirjastamiseks 30. m\u00e4rtsil 2007. aastal. Konventsiooni<\/span><\/a> eesm\u00e4rgiks on edendada, kaitsta ja tagada k\u00f5igi inim\u00f5iguste ja p\u00f5hivabaduste t\u00e4ielikku ja v\u00f5rdset teostamist k\u00f5igi puuetega inimeste poolt\u00a0 ning edendada lugupidamist nende loomup\u00e4rase v\u00e4\u00e4rikuse suhtes.<\/p>\n Konventsiooni ratifitseerimist Eesti riigi poolt on oodatud alates hetkest, kui Vabariigi President selle 2007. aasta 25. septembril allkirjastas. Konventsiooni saab pidada puuetega inimeste \u00f5iguste kaitse seisukohalt oluliseks rahvusvaheliseks lepinguks, mille alusel on riik kohustatud rakendama ja tutvustama meetmeid, edendamaks puudega inimeste \u00f5igusi ilma diskrimineerimiseta. Meetmed h\u00f5lmavad vajadusel diskrimineerimisvastaste \u00f5igusaktide vastuv\u00f5tmist, puudega inimesi diskrimineerivate \u00f5igusaktide ja praktikate k\u00f5rvaldamist, samuti puudega inimeste kaasamist uute poliitikate ja programmide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisse.<\/p>\n 2011. aasta 29. detsembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks konventsiooni ja fakultatiivprotokolli ratifitseerimise seaduse eeln\u00f5u ning esitas selle arutamiseks Riigikogule. Seletuskirja kohaselt \u00a0hakatakse 2012. aastal v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama puudega inimeste \u00f5iguste ja iseseisva toimetuleku parandamise riiklikku \u00f5iguste kaitse strateegiat ja selle iga-aastaseid tegevuskavasid. Strateegia v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel t\u00e4psustatakse prioriteetsed suunad ning koostatakse vajalikud eelarved konkreetseteks aastateks. Taolist arengut saab pidada edasiminekuks, kuna riiklikul tasandil on toimunud suhtumise muutus puudetemaatikasse ja puuetega inimestesse. Sellegipoolest puudub puuetega inimeste elu reguleeriv arengudokument riiklikul tasandil. Sellest l\u00e4htuvalt tuleb sotsiaalseid, majanduslikke, poliitilisi ja keskkondlikke asjaolusid, mis tekitavad t\u00f5kkeid puudega inimeste t\u00e4ielikuks kaasamiseks, v\u00e4lja selgitada ja eemaldada. Puude vaatlemine inim\u00f5iguste vaatenurgast on riigi ja k\u00f5igi elualade seisukohast edasiminek, kuna puudega inimesi k\u00e4sitletakse \u00fcha v\u00e4hem heategevuse subjektina v\u00f5i teiste inimeste poolt vastuv\u00f5etavate otsuste objektina, vaid inimesena, kelle on k\u00f5ik \u00f5igused.<\/p>\n \u00d5igustep\u00f5hine l\u00e4henemine peab Eestis \u00fcha enam keskenduma inimese erip\u00e4radega arvestamisele ja toetamisele, luues tingimused t\u00e4ielikuks osalemiseks ka puuetega inimestele. \u00d5iguste kaitse ja edendamine ei t\u00e4henda ainult neile (sotsiaal)teenuste osutamist, vaid laiemate meetmete tarvituselev\u00f5ttu, et muuta halvustavat ja marginaliseerivat suhtumist ning tavasid puuetega inimeste suhtes. Eesti seadusandlik keskkond on puuetega inimeste valdkonnas koosk\u00f5las konventsioonis s\u00e4testatuga, seega ei ole meil suuri seadusandlikke probleeme puuetega inimeste t\u00e4ie\u00f5iguslikul kaasamisel. K\u00fcll on Eestis kitsaskohti siseriiklike seaduste ellurakendamise ning j\u00e4relevalvega, mis v\u00f5imaldab olukordi, kus puudega inimesed kogevad takistusi ja raskusi igap\u00e4evaeluga toime tulekul.<\/p>\n 2011. aastal valmis ka \u201eLaste ja perede arengukava 2011\u20132020\u201c. K\u00e4sitletud on laste, sh puudega laste \u00f5iguste kaitset. Eraldi on arengukavas v\u00e4lja toodud ka ainult puudega lastele suunatud tegevused, mis aitavad rahuldada puudega laste ja nende perede erivajadusi, n\u00e4iteks k\u00f5igile suunatud teenuste parema k\u00e4ttesaadavuse tagamine puudega lastele tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalvaldkonnas (mh varajase m\u00e4rkamise ja n\u00f5ustamisteenuste s\u00fcsteemi korrastamine, vanemate oskuste ja teadmiste t\u00f5stmine, spetsialistide koolitamine jm).<\/p>\n 2. Seadusandlik areng<\/b><\/p>\n Puuetega inimeste valdkonnas olulisi seadusandlikke muudatusi 2011. aastal ei toimunud, k\u00fcll aga tehti mitmeid v\u00e4iksemaid \u00a0parandusi.<\/p>\n 2011. aasta l\u00f5pus valmisid Sotsiaalministeeriumis eesti- ja venekeelsed soovituslikud sotsiaalhoolekandeteenuste juhised<\/span><\/a> (kokku 12 teenusejuhist). Juhiste eesm\u00e4rk on kirjeldada soovituslikke n\u00f5udeid, millest teenuste osutamisel l\u00e4htuda. Juhised v\u00f5imaldavad teenuseosutajatel ja tarbijatel v\u00f5i nende l\u00e4hedastel m\u00f5ista teenuse sisu, kujundada ja hinnata ootuseid teenusele ning teada oma \u00f5igusi ja v\u00f5imalusi teenuse kasutamisel. Kohalikud omavalitsused saavad juhistest l\u00e4htuda teenuse osutamisel v\u00f5i teenuse delegeerimisel era v\u00f5i kolmandale sektorile. Juhised on vajalikud teenuse tarbijatele v\u00f5i nende l\u00e4hedastele, et m\u00f5ista teenuse sisu, kujundada ootusi teenusele ning teada oma \u00f5igusi ja v\u00f5imalusi teenuse taotlemise, teenusele suunamise ja teenuse osutamise protsessis. Kuna klient on n\u00f5rgemas positsioonis ning vajab abi oma p\u00f5hi\u00f5iguste tagamiseks, on avaliku sektori kohustus ja roll tagada kliendile teenuse vastamine v\u00e4hemalt miinimumtasandil. Kui n\u00f5uded j\u00e4\u00e4vad reguleerimata<\/span><\/a>, on risk, et klient ei saa oma vajadustele vastavat teenust ja abi. Kahjuks ei suudetud teenuste juhiseid seadustada sotsiaalhoolekandeseaduses partnerite vastuseisu t\u00f5ttu, mille tagaj\u00e4rjel reaalne kasu teenuse tarbijatele v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da piiratuks ning s\u00f5ltuda teenuseosutaja tahtest.<\/p>\n 16. veebruaril 2011 v\u00f5ttis Euroopa Parlament vastu m\u00e4\u00e4ruse nr 181\/2011, mis k\u00e4sitleb bussis\u00f5itjate \u00f5igusi. M\u00e4\u00e4rus kohaldub Eestis alates 2013. aasta 1. m\u00e4rtsist. M\u00e4\u00e4ruse kohaselt peaks bussiveoteenuste kasutamine olema puudega ja piiratud liikumisv\u00f5imega isikutel v\u00f5imalik nii nagu teistel isikutel, s\u00f5ltumata sellest, kas piiratud liikumisv\u00f5ime on p\u00f5hjustanud puue, vanus v\u00f5i muu tegur.<\/p>\n 1. juulil 2011. aastal j\u00f5ustunud liiklusseadusega on kehtestatud erin\u00f5uded n\u00e4gemis- ja liikumispuudega inimestele, sh ratastooliga ja n\u00e4gemispuudega inimeste liikumisele k\u00f5nniteedel, ning liikumispuudega juhi ja liikumispuudega v\u00f5i pimedat inimest teenindava s\u00f5iduki juhi eri\u00f5igused (parkimisele, parklakohtadele, peatumisele keelum\u00e4rgi m\u00f5jupiirkonnas). Samal ajal hakkas kehtima liiklusseaduse alusel vastu v\u00f5etud sotsiaalministri m\u00e4\u00e4rus nr 90 \u201eLiikumispuudega v\u00f5i pimedat inimest teenindava s\u00f5iduki parkimiskaardi vorm ja v\u00e4ljaandmise tingimused\u201d.<\/p>\n Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. aasta m\u00e4\u00e4rus nr 1 \u201eP\u00f5hikooli riiklik \u00f5ppekava\u201c ja Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. aasta m\u00e4\u00e4rus nr 2 \u201eG\u00fcmnaasiumi riiklik \u00f5ppekava\u201c k\u00e4sitlevad muuhulgas individuaalseid \u00f5ppekavu puudutavaid k\u00fcsimusi, nt on kehtestatud standardid intellektipuudega \u00f5pilastele, kes n\u00f5ustamiskomisjoni soovitusel ja vanema n\u00f5usolekul \u00f5pivad lihtsustatud, toimetuleku- v\u00f5i hooldus\u00f5ppes.<\/p>\n Puuetega inimeste jaoks omab suurt t\u00e4htsust v\u00f5rdse kohtlemise seadus (VKS), mille eesm\u00e4rgiks on tagada isikute, sh puudega isikute, kaitse diskrimineerimise eest. Samas ei saa VKSi paragrahviga 2 kuidagi rahul olla, sest puuetega inimeste \u00f5iguste kaitse on tagatud tunduvalt v\u00e4iksemas ulatuses kui rahvuse, rassi v\u00f5i nahav\u00e4rvuse tunnuse alusel. Paratamatult tekib tahtmine k\u00fcsida, kas puudega inimesi v\u00f5ib erinevalt eelpool nimetatutest diskrimineerida hariduses, sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuse, sealhulgas sotsiaaltoetuste saamisel ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme k\u00e4ttesaadavuse osas? P\u00f5hiseaduse paragrahv 12 \u00fctleb, et k\u00f5ik on seaduse ees v\u00f5rdsed ja et kedagi ei tohi diskrimineerida \u00fchelgi alusel, samas ei pruugi \u00fcldisest kaitsest piisata ning oma \u00f5iguste realiseerimiseks on puudega inimestel vaja t\u00e4iendavat seadusandlikku kaitset, millega r\u00f5hutatakse \u00f5igusi ning luuakse soodsamaid tingimusi ka l\u00e4bi \u201epositiivse\u201c diskrimineerimise.<\/p>\n 3. Statistika ja uuringud<\/b><\/p>\n Riik on kohustatud j\u00e4rjest enam koguma asjakohast teavet, kaasa arvatud statistilisi ja uuringuandmeid, mis v\u00f5imaldavad s\u00f5nastada ja ellu viia puuetega inimeste jaoks vajalikke poliitikaid. Viimastel aastatel on tehtud olulisi uuringuid, mis viitavad kitsaskohtadele, parandatud kogutavate statistiliste andmete k\u00e4ttesaadavust ning v\u00f5etud kasutusele uusi andmekogumise ja avaldamise kohti. Nt avaldab Statistikaamet avalikus andmebaasis n\u00e4itajaid kehtiva puude raskusastme, p\u00fcsiva t\u00f6\u00f6v\u00f5imekaotuse kui ka enesehinnangulisi arvamusi tervisest tingitud piirangute kohta, mis leitakse isiku ja leibkonnauuringutega kogutavatel andmetel.<\/p>\n\n