Kuhu on peidetud ettevõtte kasum? Eks reeglina ikka tulude ja kulude vahekorda. Ettevõtte üheks olulisemaks kuluallikaks on enamasti töötajad, kes loovad oma oskuste ja teadmistega tulubaasi – nii et iseenesestmõistetavalt on kasulik omada parimaid töötajaid.
Kuid suurepäraste tulemustega inimesed arenevad ka ise kogu aeg edasi ja otsivad pidevalt uusi väljakutseid. Seetõttu peaks ettevõte targu tekitama oma parimatele töötajatele järelkasvu, et toimuks nende loomulik liikumine, mis annab ettevõttele väärtust juurde, mitte ei vii oskusteavet ainult välja.
Uute andekate töötajate tulek aitab organisatsioonil paremini tulevikuga kaasa minna ja garanteerib pikemaajalise jätkusuutlikkuse. Siin tulebki mängu mõiste noored talendid – kõrge potentsiaaliga noored, kes on lõpetamas just haridusteed või tegemas esimesi samme tööturul.
Neid ühendab hea õppeedukus, avatud silmaring ning keskmisest suurem teotahe ja saavutusvajadus. Just nemad on võti ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kuid kõik, mis tundub esmapilgul lihtne ja loogiline, ei pruugi seda reaalsuses olla. See käib ka talentide leidmise ja hoidmise kohta.
Esiteks ei ole iga ülikoolilõpetaja automaatselt noor talent, kes suudab oma uute ideedega ja energiaga organisatsioonile lisandväärtust luua. Talente on vaid piiratud arv ja nad tuleb teiste hulgast ära tunda.
Teiseks on andekate noorte arv nii Eestis kui suuremas osas vanas Euroopas järjest vähenemas. Eestis on näiteks sündivus vähenenud 1985–2006 ligi 1,6 korda (vt lisa 1). See tähendab ka talentide kasvulava, ülikoolilõpetajate arvu drastilist kahanemist. Ja kui arvestada, et tõeliselt häid ja andekaid on neist vaid käputäis, siis tuleb meil peagi silmitsi seista tõigaga, kus paari noore talendi nimel võitlevad nii Eesti kui ka lähivälisriikide ettevõtted.
Kui tahad selliseks olukorraks valmis olla ja tagada ka atraktiivse tööandja maine, tuleb sul alustada talendijuhtimisega nüüd ja kohe. Sinu edu ja efektiivsuse eelduseks on talendid!
Tänapäeva noored – x, y, w või hoopis ü generatsioon?
Kuidas ikkagi olla atraktiivne noorte talentide silmis ning kuidas planeerida oma meeskonda ja selle loomulikku liikuvust? Kõigepealt on oluline mõista, kes tänapäeva noored üldse on, mida nad väärtustavad ning millised on nende hoiakud ja ootused elule.
Aprillis korraldati Eestis esmakordselt noorte talentide ümarlaud, kuhu olid kutsutud vaid parimad noored. Kohtumise korraldas Instar EBC, ainuke tööandja brändingule ja talendijuhtimisele spetsialiseerunud kohalik ettevõte, koostöös rahvusvahelise konsultatsioonifirmaga Ernst & Young, kes väärtustab oma töötajaid ning tegeleb aktiivselt ka järelkasvu loomisega.
Eesmärgiks oli ühest küljest selgitada välja tänapäeva noorte profiil ja leida need kanalid, mille kaudu nad saavad informatsiooni atraktiivsete ettevõtete kohta. Teisest küljest sooviti pakkuda ka ettevõttele võimalust leida just ümarlauas osalenud noorte hulgast endale tulevasi töötajaid.
Milline siis on tänapäeva noor ehk uus generatsioon Eestis? Arutelus eristus kuus hoiakut või tegurit, mis kirjeldavad praegusi talente, kuid võimaldavad ka ennustada, millised on meie tuleviku-talendid. Siin need on.
1. „Elu on nauding!”
Tänapäeva noored pole kokku puutunud Nõukogude aja kitsikusega. Nende jaoks on kogu maailm valla, et oma võimalusi realiseerida, ning nad ei pea arvestama piirangutega, mida seadis eelmine ajajärk ja poliitiline kord. Seega pole nende jaoks piirangud üldse mõistetavadki – pigem näevad nad võimalusi.
Nende jaoks on oluline saavutada rahulolu oma eluga kiiremini ja nad ei ole valmis ise pikka aega selle nimel pingutama või kannatama. Tänapäeva noore tüüpiline elumoto on: „Elu on nauding!” Kõik, mida ta teeb, peab olema mingil määral nauditav, ja kuna töö on osake elust, siis peab ka see naudingut pakkuma. Vanasõnaks muutunud lause „Tee tööd, siis tuleb armastus” ei ole noorte jaoks aktuaalne. Töö ei ole enam vahend, millega elule mõte anda – see on vahend elu nautimiseks. Noored tahavad teha seda tööd, mis neile tõesti meeldib.
2. Suhted ja meeskond
Noortele on hästi olulised sõbrad ja suhted. Üha enam mõistetakse, et tutvused ja suhted mängivad elus olulist rolli. See arusaam kandub üle ka tööellu, kus peetakse oluliseks meeskonda ja selle tuge. Huvitavad inimesed, sarnased vaated ja tõekspidamised teevadki töö noore jaoks igapäevaselt mõnusaks ja meeldivaks. See on osaliselt seotud ka nende ajatunnetusega: suur osa päevast veedetakse tööl ning see aeg peab olema tulemuslik nii töises kui ka sotsiaalses mõttes.
3. Heakskiit, tähelepanu ja tunnustus
Kiitus on noortele oluline. Kui tüüpiline arhailine eestlane tegi tööd ja ei eeldanud kiitust, sest seda peeti lihtsalt pugemiseks või manipulatsiooniks, siis noored on üles kasvanud lääneliku mõtteviisiga ja nad ootavad, et hea töö eest neid kiidetakse ja tunnustatakse. Nende jaoks on tagasisidestamine väga oluline.
4. Võimalused ja motiveerimine
Tänapäeva noored on palju paremini informeeritud kõikidest nendest võimalustest, mida elu neile pakub. Nad on teadlikumad oma väärtusest, sest saavad kas või avalikke kanaleid kasutades ennast teistega võrrelda, teha teste, võtta osa konkurssidest jne.
Ka tööleidmise ja karjääritegemise võimalused on avardunud ning muutunud palju kättesaadavamaks ja lihtsamaks. Noored saavad ilma suure pingutuseta kandideerida tööle nii Eestis kui ka välismaal. Samas võivad nad paralleelselt tööotsimisega luua ka oma ettevõtte. Seega huvitavad noori nii otsesed hüved ettevõttes kui sealne suhtumine töötajatesse, töökorraldus, juhtimine, arenguvõimalused. Lisaks hindavad nad pehmeid lisaväärtusi, mida tehnika viimastel aastatel võimaldab: paindlik töögraafik, töötamine kodus jne.
5. Eneseteostus ja karjäär
Arengu-, eneseteostus- ja karjäärivõimalusi pakkudes on ettevõttel suurem garantii, et väljaõpetatud noored ei lähe lihtsalt huvi pärast mujale end proovile panema, vaid on pikaajaliselt ettevõttega seotud.
6. Rahvusvahelisus
Maailm on valla, nagu juba öeldud. Paljud kasutavad juba kooliajal võimalust veeta kas semester või aasta vahetusõpilasena välismaal, et mõista paremini maailma ja saada kogemusi. Sama ootus säilib ka tööellu astudes, nii et ettevõttele tuleb kasuks, kui ta suudab lisaks lokaalsele arengule pakkuda noortele ka rahvusvahelisi arenguvõimalusi.
Kokkuvõttes: noortele on oluline elu ise, nende hobid, ettevõttepoolne tugi, arenemisvõimalused ja paindlikud tingimused.
Talentide leidmine
Kui soovid andekate noorteni jõuda, pead oma tegevuse süsteemselt läbi mõtlema. Nad ei ole marjad, mida maast noppida – pigem sarnaneb see keerulisele kalapüügile, mis eeldab tõsist eeltööd ja pühendumist protsessi vältel. Kui oled välja selgitanud nende profiili, on vaja sellest infost lähtudes kujundada sõnum, valida selle levitamiseks kanalid ja astuda konkreetsed sammud.
Sõnumi kujundamisel on vaja arvestada nii noorte ootusi kui ka ettevõtte reaalseid võimalusi. Kui lubad rohkem, kui su ettevõte reaalselt pakkuda suudab, riskid pikas perspektiivis maine kaotamisega. Arvesta, et iga pettunud töötaja levitab infot palju suuremas mahus ja laiemale hulgale inimestele kui rahulolev töötaja.
Kanali valikul tuleb kindlasti silmas pidada sihtrühma, kellest ettevõte huvitub. Teave selle kohta, kust see sihtrühm reeglina informatsiooni ammutab, ongi kanalite valiku aluseks. Ettevõtte kuvand ei kujune kindlasti ainult ühe allika põhjal, vaid sellel on palju rohkem mõjureid. Leia just selline mõjurite komplekt, mis aitab sõnumi nooreni edastada nii, et selle tulemusena tekib sihtrühmale soovitud kuvand sinu organisatsioonist.
Talentide leidmine on protsess, mis hõlmab mitmeid tegevusi. Need tegevused tuleb kaardistada nii olulisuse järjekorras kui ajalises raamistikus.
Kuidas luua atraktiivne ja toimiv sõnum? Palusime Ernst & Youngi noorte talentide ümarlauas osalejatel endil sellele vastata. Vastused olid sellised: kasulik oleks oma sõnumis rõhuda aktiivsusele, energilisusele, õpihimulistele töötajatele ja organisatsioonile, rahvusvahelisele kogemusele, enesearendamisvõimalustele, motiveeritusele, eesmärkide saavutamisele, sõbralikule meeskonnale.
Toimivatest kanalitest rääkides ilmnes, et paljud ettevõtted üritavad võita noorte tähelepanu, panustades kanalitesse, mis ei avalda noortele olulist mõju ning ei vii sõnumit edukalt sihtmärgini. Igasugused listid ja plakatid on noorte silmis näiteks liiga passiivsed ja liialt palju kasutatud.
Noored pidasid toimivateks järgmisi kanaleid:
1. Messid ja karjääripäevad.
2. Kohtumised üliõpilastega, avatud uste päevad.
3. Konkursid (ettevõttenimelised võistlused, esseed jm).
4. Loengud, loengusarjad ja ettekanded ülikoolide juures.
5. Meedia – ettevõtte esindajate artiklid, esinemised, raamatud.
6. Töövarjupäevad.
7. Mentorlussüsteem uutele töötajatele.
8. Praktiline nänn, mida jagatakse üritustel ja ülikoolis.
Kersti Hellerma on lõpetanud Tartu ülikooli ja EBS-i, kus uuris tööandja
brändingu temaatikat. Ta on töötanud Saku Õlletehases personalivallas ja finantsinspektsioonis personali- ja koolitusjuhina.
Lisa
Skeptiline Laermer
Pärnu turunduskonverentsi üks peaesinejaid, ärritavate väljaütlemistega kuulsust kogunud Richard Laermer on oma äsja eesti keeleski ilmunud raamatus „2011. Järgmise sajandi trendid” pealetuleva põlvkonna suhtes üsnagi skeptiline, iseloomustades noori järgmiste sõnadega:
… sain ühelt kliendilt uurimuse, mis väidab, et teismelised on loomupäraselt rohkem heade tegude tegemisest huvitatud kui nende eelkäijad. Tema arvates tõestab see uuring tõsiasja, et noorte meelest on kõva tööga võimalik kõiki häid asju saada.
Selgus aga pettumust valmistav fakt, et minu rumal klient ei osanud lihtsalt oma firma uurimisandmeid tõlgendada. Tänapäeva teismelised – tulevased täiskasvanud – lihtsalt arvasid, et nad on kõik need head asjad ära teeninud, ega pidanud sugugi silmas töö rabamist nende nimel.
Usk sellesse, et ollakse midagi ära teeninud, näitab, et eneseimetlus on noorte seas muutunud valdavaks. Niisiis, tere tulemast maailma, kus noored täiskasvanud ootavad kiiduavaldusi iga asja eest, mida võiks heaks pidada!
Mõni aasta vanemate noorte kohta kirjutab Laermer aga järgmist:
… nende elu on algusest peale korraldanud nende vanemad. Üks mu sõber, kes on suhtekorraldusfirma juht, ütleb, et kolme noore töötaja puhul on vanemad käinud tema juures palgatõusu välja kauplemas. Selle kohta ei oska ma enam midagi öelda.
… neid peab pidevalt kiitma. Kui sa seda ei tee, lähevad nad töölt ära. Üks töötaja ütles mulle hiljuti: „Sa ei tekitanud minus meeldivat tunnet.” Selline täiesti valesti adresseeritud siiras ülestunnistus tekitab minus ikka veel hüsteerilist meeleolu.
… nad ei usu kooliharidusse, karjääriredelil tõusmisse, oma elatise teenimisse, oma väärtuse tõestamisse, madalamalt töökohalt alustamisse, oma kohustuste täitmisse… Sest nad ei mõista, miks nad peaksid seda tegema. Neid on nii kasvatatud, neile on alati korrutatud, et nad on imetlusväärsed ja suudavad kõike.
Kas me oleme Eestis ka nii kaugel, et see kõik tuleb juba tuttav ette?
Allikas: Richard Laermer: „2011. Järgmise kümnendi trendid.” Hermes, 2008.
Mida nad ikkagi tahavad?
Vastuse saime kuuelt andekalt ja aktiivset noorelt, kes Directoriga lahkelt oma mõtteid jagasid.
1. Julia Vassiljeva, 23
Kool, eriala ja planeeritav lõpetamisaasta: Tallinna Tehnikaülikool, ärindus, 2008
Lühitutvustus
Olen noor neiu Tallinnast. Hetkel lõpetan ülikooli ja töötan ühes finantsettevõttes. Vaatamata tööle ja õpingutele jääb mul veel aega reisimiseks ja hobideks.
Arvan, et töö on tähtis, kuid elu nautimiseks peab ka ruumi jätma ja see on võimalik isegi täisajaga töötades. Igas muus mõttes olen täitsa tavaline inimene.
Mu elu moto: harder, better, faster, stronger – alati on võimalik olla parem.
Huvialad: reisimine, sport (paintball, jõusaal).
Mis tööd sa sooviks teha pärast lõpetamist?
Ülikooli lõpetamine ei too suuri muudatusi minu tööellu, kuna olen juba pikka aega erialast tööd teinud, kuigi palgatõusu jään ikka ilmselt ootama… Noorel on raske kohe pärast ülikooli lõpetamist asuda oma unistuste tööd tegema – tihtipeale tuleb alustada teisest kohast, kui unistustes soovitakse. Kahjuks ei ava ka bakalaureusekraad kõiki uksi.
Milline on ideaalne töökoht?
Minu ideaalne töökoht on kõikjal: kontoris, kohvikus, restoranis, külaliste vastuvõturuumis või teisel maal ehk see on detsentraliseeritud. Töös hindan ma vabadust. Kindlasti ei tahaks istuda terve päev ühe koha peal.
Kas tänapäeva noor on teistsugune võrreldes 10 aastat vanema noorega?
Tänapäeva noor erineb varasematest väga palju. Meil on rohkem valikuvõimalusi ja vabadust.
2. Andra Mesila, 20
Kool, eriala ja planeeritav lõpetamisaasta: lõpetasin põhi- ja keskkooli Saaremaal ning nüüdseks olen jõudnud TTÜ rahvamajanduse eriala 2. kursusele. Peagi kavatsen selle lõpetada, ainult aastake on veel jäänud.
Lühitutvustus
Ma arvan, et õppimist ei saa ega tohiks hobiks nimetada. Paraku võtab õppimine suure osa vabas ajast, mistõttu noore inimese silmis see ikkagi nagu vastaks hobi kriteeriumitele.
Huvialad: õppimine on tore, kuid tegelikult meeldib mulle tohutult võrkpalli mängida ja kepikõndi teha ja seda eriti Kalamaja ning Pelgulinna tänavatel.
Kui nüüd rääkida ebatavalistest asjadest, siis ei ole vist palju naisi, kes saaks öelda, et neil on ehitus- ja elektrialased töökogemused. Mina saan. Mind on lausa kutsutud motohullust endiseks elektrikuks.
Mis tööd sa sooviks teha pärast lõpetamist?
Pärast bakalaureuse kraadi kavatsen igal juhul edasi õppida, kuid vahepeal võiks ka tööd natukene teha. Olen mõelnud, et minust võiks saada finantsanalüütik või raamatupidaja, eks näeb.
Milline on ideaalne töökoht?
Mina pean lugu sellisest töökohast, kus inimesi võetakse ja koheldakse võrdsetena. Töötajad peavad tundma, et neid vajatakse ja et neile usaldatakse reaalselt vastutusrikkaid ülesandeid. Heaks motivatsiooniallikaks on muidugi ka sõbralik kollektiiv. Ja kindlasti ei saa ära unustada enesearenemisvõimalusi, mis on üliolulised.
Kas tänapäeva noor on teistsugune võrreldes 10 aasta tagusega?
Tänapäeva noored on hoopis teistsugused kui samas vanuses inimesed 10 aastat tagasi, kuna agressiivsust, auahnust, julgust ning eneseteostusvajadust on neile rohkem sisse süstitud kui tollastele noortele. See kõik on tulnud ühiskonna arenemise käigus ning on loomulikku rada pidi jõudnud sellisesse punkti, kus olemegi praegu. Noorte läbiv elumoto on: Explore the seven wonders of the world and learn more!
3. Karmen Limmer, 21
Kool, eriala ja planeeritav lõpetamisaasta: Tallinna Tehnikaülikool, ärindus, 2009 (kui olen tubli) või 2010.
Lühitutvustus
Olen õppinud Tartu Ülikoolis bioloogiat, kuid vahetasin selle eriala TTÜ ärinduse vastu. Kuulun mitmetesse organisatsioonidesse, näiteks korp! Lembelasse ja TTÜ Üliõpilasesindusse. Selline asi nagu passiivsed tudengiaastad on müüt – noored on ja peavadki olema aktiivsed.
Huvialad: ujumine, tennis, loodus, muusika, kunst, kirjandus ja kõik, mis on loominguline, intuitiivne ning toetab eneseteostust.
Mis tööd sa sooviks teha pärast lõpetamist? Natukene akadeemilisema inimesena tahaksin töötada ülikoolis õppejõuna või teadurina. Samuti võiksin end rakendada konsultatsiooni- või turundusvaldkonnas.
Milline on ideaalne töökoht? Ideaalne töökoht kui termin on klišee! Samas peaks see kindlasti olema arengut pakkuv ja spontaanne. Täpsemalt ei oska kirjeldada või konkreetset ettevõtet välja tuua, sest see oleneb paljuski konkreetsest ametist. Kindlasti oleks äärmiselt lahe töötada kuskil boheemlaste seltskonnas (meenus kohe MTV Eesti). Samas jääb minu jaoks boheemlaslikus keskkonnas töötades küsitavaks, kas see oleks mulle ka pikaajaliselt motiveeriv koht ja kas seal hinnatakse tulemuslikkust või ainult loomeprotsessi. Ja muidugi jääb lahtiseks, kas mul üldse on selliseks tööks vajalikku kompetentsi.
Kas tänapäeva noor on teistsugune võrreldes 10 aasta tagusega?
Tegelikult vist väga ei olegi. Noortel on samad eesmärgid ja ka meetodid nende saavutamiseks on enamasti sarnased. Noored on ehk oma tegevuses natukene julgemaks ja agressiivsemaks muutunud, mis omakorda toob kaasa ka rohkem ebaõnnestumisi. Samas ebaõnnestumistest õpitakse ja need ehk garanteerivad mingil hetkel edu.
4. Katrin Humal, 19
Kool, eriala ja planeeritav lõpetamisaasta: Tartu Ülikool, majandusteadus, 2010
Lühitutvustus
Olen inimene, kellele ei meeldi kahetseda, kuna iga viga tähendab elus väärtuslikku õppetundi. Mul on oma arvamus ja ma ei karda seda öelda. Olen noorte liidrite organisatsiooni AIESEC aktiivne liige
Huvialad: köögikunst, sport, reisimine, tõlkimine, kirjandusklassika lugemine.
Mis tööd sa sooviks teha pärast lõpetamist? Vara on veel öelda, sest ma ei tahaks hetkel ühtki ust enda jaoks sulgeda – kõik võimalused tuleb avatuna hoida.
Milline on ideaalne töökoht? Ideaalne on see töökoht, mille puudused on kõige talutavamad. Sellise töökoha märksõnad võiksid olla vaheldusrikkus, loovus, paindlikkus, ühtne ja huvitav meeskond.
Kas tänapäeva noor on teistsugune võrreldes 10 aasta tagusega?
On küll! Mida aeg edasi, seda rohkem tekib noortele inimestele võimalusi. Samas tundub, et ka üha vähesem noori paistab neid ära kasutavat (tehnoloogia areng vahest välja arvata).
5. Kristjan Roosileht, 21
Kool, eriala ja planeeritav lõpetamisaasta: Tartu Ülikooli majandusteaduskond, rahanduse ja arvestuse suund, planeeritav lõpetamise aasta 2008.
Huvialad: kitarr, jooksmine, jõusaal, diskoritöö, korvpall, võrkpall, piljard.
Mis tööd sa sooviks teha pärast lõpetamist? Sooviksin teha tööd, mis oleks kas praegu õpitava erialaga seotud, või tööd, mis oleks kuidagi muusikaga seotud.
Milline on ideaalne töökoht? Kõige ideaalsem töökoht oleks selline, kus tööd ei peaks üldse tegema, ei peaks kohal käima ja raha makstakse niisama. Kuna see kahjuks võimalik ei ole, siis eelistan sellist töökohta, kus kollektiiv on sõbralik ja eksisteeriks tugev meeskonnavaim, töö ise oleks huvitav ning lisaks pakutakse laialdasi enesearendamise ja enesetäiendamise võimalusi. Kasuks tuleks ka selline töökorraldus, mis ei sunniks iga hommik täpselt kella üheksaks tööle jõudma.
Kas tänapäeva noor on teistsugune võrreldes 10 aasta tagusega?
Tänapäeva noored on teistsugused – nad on ilusamad, targemad ja osavamad võrreldes tollaste noortega.
6. Tiina-Laura Tõnurist, 20
Kool, eriala ja planeeritav lõpetamisaasta: Tallinna Tehnikaülikool, rahvamajandus, eeldatav lõpetamisaasta 2009.
Lühitutvustus: elurõõmus Lõvi, kes on väga suhtlemisaldis.
Huvialad: squash, suusatamine, teatrite külastamine
Mis tööd sa sooviks teha pärast lõpetamist? Minu erialal on võimalus spetsialiseeruda raha ja pangandusele või avaliku sektori ökonoomikale. Praegu on mul panganduse valdkonnast töökogemus juba olemas. Kindlasti tahaksin proovida ka teiste valdkondade võlusid ja valusid.
Milline on ideaalne töökoht? Ideaalne töökoht on selline, kuhu hommikul lähed hea meelega ja kust õhtul koju lähed ka hea meelega. Olulist rolli mängivad kindlasti ka mõnusad töökaaslased, kellega on meeldiv nii koos töötada kui ka vaba aega veeta.
Kas tänapäeva noor on teistsugune võrreldes 10 aasta tagusega?
Tänapäeva noor tunneb ennast kindlamana, sest ta on kasvanud vabas Eestis. Ta on julgem ja enesekindlam, sest kogu maailm on talle avatud. 10 aasta tagune noor võis tunda ennast ebakindlana, sest pärineb ta ju ka ebastabiilsemast ajajärgust: tema lapsepõlv möödus Nõukogude Liidus ja noorusaastad värskes Eesti vabariigis, kus polnud kõik asjad veel paika pandud ja välja kujunenud.
Miks just nemad?
Ümarlaual osalenud noored valiti välja järgmiste kriteeriumide põhjal:
1) õppeedukus – neil oli stabiilselt hea või väga hea õppeedukus, mis näitab nii vaimseid võimeid kui pühendumist, mida on vaja ka tööelus.
2) sotsiaalne aktiivsus – nad on õpingute kõrvalt aktiivselt osalenud ka teistel aladel, nt noorte- või tudengiühendustes, laulukoorides vm. See näitab, et nad on ka tulevikus võimelised tegelema paralleelselt mitme tegevusega ja täitma mitmeid eesmärke.
3) keeleoskus – nad valdavad heal tasemel mitut võõrkeelt ja seega on nad võimelised paremini läbi lööma ka rahvusvahelisel tasandil.
4) ambitsioonikus, edasipüüdlikkus – need omadused väljendusid kaudselt ka nende CV-des, aga kõige eredamalt tulid need välja nende noortega vesteldes. Noored, kellel on selged sihid, olgu need esialgu kas või ulmelised, on tööalaselt sihikindlamad ja ka edasiviivaks jõuks organisatsioonile.
Kersti Hellerma