Narva ei ole lihtsalt punkt maailmakaardil. Linn hingab ainulaadse atmosfääriga, mis on loodud kultuuride, ajaloo ja loova energia põimimisest. Iga nurk räägib oma lugu ja õhk on täis inspiratsiooni.
Projekti “Narva – hähkhiirte linn” tulemusena loodi 20 loomingulist postkaarti. Need ei ole lihtsalt paberil olevad pildid, vaid väiksed lood, kus peategelasteks on hähkhiired ja narvalased. Hähkhiired – salapärased olendid, mis sümboliseerivad Narva erilisust – said tänu projektile elu kõige ootamatumates vormides.
Siin on hähkhiir-šahvimängija, kes kavalalt pilku langetades teeb matt — tõeline tiibadega maailmameister! Siin on saksofonist, kes mängib saksofoni nii, nagu esitleks ta džässi öisel katusekatusel. Ja siin on dirigent, kelle pulk on õhku tõusnud, nagu ta juhataks orkestrit täis säutsevaid talente.
Üks armsamaid kujundeid on aga kallistavad hähkhiired, kes näivad üksteisele sosistavat: “Sa oled minu parim tiivaline!” Kas see on naljakas? Kindlasti! Iga pilt on täis loomingulist plahvatust ja naeratuse põhjust.
Aga selle nalja taga on midagi enamat. Hähkhiired ei ole lihtsalt naljahambad, vaid sümbolid, kuidas Narva inspireerib igaüht leidma oma kutsumuse. Just see linn on sünnitanud ja kasvatab legende. Siin elas ja töötas suur malemeister Paul Keres, kelle geniaalsed käigud panevad maailma endiselt hinge kinni hoidma. Tema pärand elab igas inimeses, kes haarab maletükkide järele.
Ja täna on Narva ajalugu lahutamatult seotud selliste säravate isiksustega nagu karismaatiline muusik Vladimir Tšerdakov, peen dirigent Anatoli Štšura, teravmeelne kohtunik Dmitri Meelis, linna diskokultuuri pioneer — Valeri Jääger. Neile lisanduvad Suren Arutjunjan, Jelena Všivtseva, Jüri Kiselev, Anatoli Kozlovski ja teised, kellest paljud ei ole laialdaselt tuntud. Igaüks neist on jätnud oma jälje linna ajaloosse, olgu see siis laval, kunstis või täiesti ootamatul viisil.
